6. nädal

Olime puhkusest meeletult väsinud. Töönädala algus möödus justkui oleksime vegetatsioonis. Esmaspäeva õhtul oligi tulemus käes- tuli Marks ja ütles, et me peame masinat kiiremini liigutama, mispeale Mutt pani turpsi sisse ja eriti suurte basiilikuvagudega Tene ja Merili olid konkreetselt masinal loha taga. Millegi pärast oli teisipäeval Merili üsna suremas vagude vahel ning kolmapäeva hommikuks oligi kulminatsioon käes- Merili ei tõusnud enam voodist. Puhkus oli lõppenud haigusega tema jaoks. Tene ja ülejäänud masinavärk jätkasid töötamist viiekesi ehk 1 inimesega vähemuses.
Neljapäeva hommikul kui Merili jätkuvalt haige oli ja loivasin üksinda hotellist bussi juurde, selgus tõsiasi et üleöö on toimunud suurematsorti ellimineerimine. Hommikuks oli kõrvaldatud töölt kogu kõrvitsa kollektiiv ehk 3 järelejäänud kõrvitsapoissi ja kõige suurema vaimse trauma ja poleemika tekitas meie Taevase Hääle vallandamine. Nagu välk selgest taevast! Traumaks ja üllatuseks oli Taevase Hääle vallandamine seetõttu, et kui varasemalt meid ähvardati lahti lasta, olime enam kui kindlad, et Taevane Hääl jäetakse tööle, sest pakkijaid naljalt ei vallandata. Kogu ülejäänud basiiliku korjajad võib farmer ju välja vahetada aga pakkijaid on farmis ainult iga masina peal 1. Oliem väga nukrad ja vapustatud....tööle suundus ainult 4 inimest sel kurval hommikupoolikul. Kusjuures vahapeal oli meie töökollektiiv lausa 11 liikmeline. Silmnähtavalt oli grupp vähenenud. Hakkasime mõtlema, et võib-olla oleme oma ,,saatega,, jõudnud sinna maale, et varsti tuuakse sisse jokkerid- ehk võib-olla saab keegi uue võimaluse farmielus osalemiseks (Ette ruttavalt võin öelda, et nii see läkski).
Taevase Hääle vallandamise põhjused olid erakordselt jaburad. Midagi sellist pole me varem kuulnudki. Farmer oli ta lahti lasknud nimelt sellepärast, et väidetavalt oli ta 4 nädalat tagasi ühte Korea tüdrukut basiilikupundiga visanud. Väga jabur! Olime täiesti vapustatud. Kusjuures vallandamine toimus nii, et farmer isegi ei öelnud Taevasele Häälele isiklikult midagi. Saime seda õhtul graafikust teada, kui nägime, et tema nime järel haigutab valge tühjus mitte nimi Terranova. Hommikul kui korjamist alustasime ja nukralt kulgesime, tuli Marks minu juurde ja küsis minult, kas ma tean midagi selle kohta, et miks see inglise poiss lahti lasti. Me olime koguaeg Taevase Häälega koos töötanud ja mdiagi sellis polnud me näinud....tegemist on kellegi luuluga. Kummaline, et isegi farmi juhtivad töötajad ei teadnud asjast midagi. Tegemist oli farmeri emotsiooni valanguga tõenäoliselt. Ühesõnaga võid sa olla väga hea tööline ja kõike õigesti teha ja farmerile meeldida, kuid see ei ole piisav, et kindlustada omale töökoht, sest farmeri tujud muutuvad kogu aeg.
Reedeks sai Merili terveks ja hommikupudrud kotti pakituna suundusime rõõmsalt hosteli bussi peale. Tuju oli hea ja meie 5 liikmeline basiilikudiim sõitis tööle. Enne oma farmi jõudmist pidime loomulikult paar-kolm farmi veel läbi sõitma, et teisi töölisi maha laadida. Olime bussi jäänud ainult oma bisiiliku tüdrukutega kui äkki tundsime lämmatavat suitsu haisu. Oi voilaaaaaaaa järmine hetk lälkski buss katki;D. ,,Erakornde,, vedamine, kuna sel hommikul oli bussijuhiks üks naisterahvas (tavaliselt aga üks aussi mees) ja ühtegi noorhärrat, kes autodest midagi jagaks polnud ju ka bussis, kuna meie farmist olid lahti lastud nii kõrvitsapoisid kui ka Taevane Hääl. Mis siis ikka Pruoua Juht tühjendas meie kõigi veepudelid mootori jahutamiseks ja püüdis helistada hosteli, et keegi meile teise bussiga järele tuleks, kuna meie hakkasime juba tööle hiljaks jääma...ja oi oi oi kui vihaseks saab selle peale meie kuri farmer. Aga meile Meriliga pakkus situatsioon järjekordselt nalja. Mis siis ikka! Otsustasime aega praktiliselt ära kasutada- pakkisime pikniku maanteäärsele teepervele lahti ning hakkasime nautima oma hommikuputru kui ka -kohvi. Õnneks läks kõik jälle hästi ja jõudsime minuti pealt tööle...ükskordki kui oli kasu sellest, et meid juba tund aega varem hakatakse bussiga tööle loksutama.
Laupäevaks oli aga farmielul meie jaoks varuks uus üllatus! Tuligi mängu JOKKER! Nimelt selgus reede õhtusel koosviibimisel hostelis, et meil on uus taevane hääl. Meie kõrvitsa diimis töötanud Õhuke Konn sai farmeri käe läbi Taevaseks hääleks. Meil Meriliga jälle hea meel, sest Õhukese Konna näol on tegemist ühe toreda prantslasega (erinevalt ülejäänud konnadest keda kohanud oleme). Temast on saanud meile tore sõber, kuna ka tema kuulub meiega itaallaste sõpruskonda. Õhukse Konnaga on meil mingusugused kummalised lood...kui üks inimene on sulle kolleegiks loodud, siis ta ka selleks jääb. Nimelt töötasime temaga juba kartulifarmis koos, seejärel võeti ta meie farmi kõrvitsaid korjama ja nüüd kõige tipuks on ta lausa meie basiiliku diimi Taevane Hääl. Kõigele lisaks on ta sündinud Meriliga täpselt samal päeval ja Tenega samal aastal. Lahe.